Tööinspektsiooni kontrollist

Täna sain ühes toitlustusettevõttes koos juhatuse liikmega vastu võtta tööinspektoreid, kes tulid kontrollima töö- ja puhkeaega.

Enne kontrolli paluti Tööinspektsiooni iseteenindusse (https://iseteenindus.ti.ee/login) laadida alljärgnevad dokumendid:

• töötajate töölepinguid koos lisadega, sh ametijuhendid;
• töökorralduse reeglid;
• määratud esmaabiandjate koolitustunnistused;
• külastusele eelneva kolme kuu tööaja arvestus või eelneva summeerimisperioodi tööaja arvestus ja tööajakavad;
• töökeskkonna riskianalüüs ja tegevuskava terviseriskide vähendamiseks;
• töökeskkonnaspetsialisti määramise dokument;
• töökeskkonnavoliniku valimise protokoll;
• töötajate nimekiri koos ametinimetustega järelevalve läbiviimise päeva seisuga.

Mida siis vaadati?

• Töölepingutes vaadati üle, kas vastavalt TLS § 5 on ikka kõik kohustuslikud punktid olemas. Näiteks, kas on välja toodud, mis maksud makstakse ja kellele maksud lähevad. Kas töötajatele võimaldatakse koolitust, kas on kollektiivlepped jne. Kuna mõned aastad tagasi seadus muutus, siis peavad tänaseks olema töölepingud ajakohastatud. Tööinspektorid vaatasid nii töölepinguid kui ka töölepingu lahutamatuid osasid ehk lisasid. Küsiti vaadata 5 töölepingut.
• Töökorralduse reeglites pauside ajad ja kestvused. Tööinspektsiooni huvitab alati, mis kell saavad töötajad võtta pausid, mis lähevad tööajaarvestusse ja kui pikk paus on ette nähtud. Mis kell on lõuna, mitu minutit ja kas lõuna läheb tööajaarvestusse või tööajast välja.
• Tööajaarvestus- kuna selles ettevõttes ei ole erisusi vaid tavapärane tööaeg esmaspäevast reedeni, siis tuli ette näidata, mitu tundi päevas, nädalas ja kuus töötajad töötavad. Tööinspektoreid huvitas, kas töötajatele jääb piisavalt puhkeaega kahe tööpäeva vahele ja kas on tagatud ka 2 vaba järjestikust puhkepäeva. Selles ettevõttes on töötajatele puhkepäevadeks laupäev ja pühapäev, seega probleemi puhkeajaga ei tekkinud. Tööajaarvestus on oluline ka palgaarvestuse tõttu, sest tööajaarvestus on palgaarvestuse aluseks. Kui peetakse korralikku tööajaarvestust, siis näiteks töövaidluse korral saabki võrrelda, kas töötatud tunnid ja makstud töötasu on õiged.
• Töötajate nimekiri on oluline selleks, et näha kui palju on töötajaid ja kas tekib ka töökeskkonnavoliniku ehk töötajate usaldusisiku valimise kohustus. Sel korral ei küsitud pisteliselt, kuid varasemalt on küsitud kontrolli käigus töötaja nime järgi tervisekontrolli läbimist ja töötajate juhendamist. Sel korral vaadati ainult töökeskkonnavoliniku valimise kohustust.
• Töökeskkonnaspetsialist määramine on oluline ja kui on teenuse osutaja, siis küsitakse ka lepingut. Juhatuse liige, tegevjuht võib ise ka alati olla töökeskkonnaspetsialist, siis tavapäraselt lisaküsimusi ei ole esitatud.
• Töökeskkonnavoliniku valimise protokoll- kas valiti või mitte ja kui mitte, mis on siis põhjus. Protokollist peaks nähtuma, kes osalesid koosolekul, mida räägiti ja kas töötajate poolt välja pakutud töötaja on nõus olema töökeskkonnavolinik või mitte. Töökeskkonnavoliniku valimise protokollil peavad olema ka koosolekul osalenud töötajate allkirjad.
• Esmaabiandjad- kes on ja kuna läbisid koolituse. Oluline tõend on koolitustunnistus, siis nähtub, kuna töötaja koolitusel käis ja kuna uuesti tuleb koolitusele minna.
• Riskianalüüs peab olema esitatud juba 01.09.2021 seisuga, kuid kui ei ole esitatud, siis kindlasti seda ka küsitakse. Tööinspektor vaatas riskianalüüsi, kas kõik ohutegurid on kajastatud. Riskianalüüs peab olema ajakohane aga ka riske tuleb hinnata nii, et oleks aru saada, millisel tööl, milline risk on.

Mida saan kokkuvõtteks öelda?

Kontroll möödus väga hästi, sest dokumendid olid vormistatud, töötajatele teatavaks tehtud. Pisteliselt vestles tööinspektor ka töötajatega, et aru saada, kas kõik on hästi ainult paberil või päriselt ka. Töötajad rääkisid täpselt sama pauside ja ka töö kohta nagu olime dokumentides kajastanud. Kuna ettevõttes töökeskkonnavolinikku ei ole, siis huvitas tööinspektorit, kuidas omavahel info liigub. Töökeskkonnavolinik tavapäraselt on see, kes kaitseb töötajate huve aga kui teda ei ole, siis ettevõttes on ainult töökeskkonnaspetsialist, kes peab koostööd tegema kõikide töötajatega ja tagama info vahetuse. Mis puutub dokumentidesse, siis dokumente ei ole vaja Tööinspektsiooni pärast vormistada vaid ikka ettevõtja enda pärast. Kui on ikka täpselt välja toodud tööülesanded, tööaeg, puhkeaeg ja peetakse ka arvestust tööaja üle, siis on ka suurem tõenäosus, et osapooled vaidlustes ei kohtu.

Allikad:

1. Tööinspektsiooni iseteenindus. https://iseteenindus.ti.ee/login (14.05.2024)
2. Töölepingu seadus § 5. http://§ 5. Töötaja teavitamine töötingimustest (14.05.2024)